1,5 °C soojem... või?
2015 aastal lepiti Pariisis kliimakonverentsil kokku, et kliimasoojenemist tuleb hoida kindlasti alla 2 C°, aga veel parem oleks hoida seda maksimaalselt 1,5C° juures. Temperatuuri võrreldakse tööstusliku revolutsiooni eelse ajaga. Praeguseks on kliima soojenenud umbes 1 C°. Kui soojenemine jätkub samas tempos, siis me jõuame 1,5 C°-ni aastaks 2040. Kliimasoojenemine on väga keeruline probleem. Piltide juures olevad tekstid on ainult väike osa fotol kujutavast probleemist. Iga teema juurde võiks veel palju lisada, aga ma ei taha teemasid liiga keeruliseks muuta ja toon välja vaid kõige olulisema.
Kliimasoojenemist põhjustavad kasvuhoonegaasid. 3 kõige levinumat on süsihappegaas (CO2), metaan (CH₄) ja naerugaas ehk dilämmastikoksiid (N₂O). Osa Maa atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest peegeldub maapinnalt tagasi kosmosesse. Vahel juhtub nii, et atmosfääris olev kasvuhoonegaas peegeldab osa kiirgusest uuesti maa peale tagasi. Mida rohkem neid gaase on, seda rohkem soojust peegeldub tagasi ja seda rohkem soojeneb meie kliima. Metaanil on süsihappegaasist 28 korda rohkem potentsiaali soojust tagasi peegeldada ja naerugaasil 265 korda rohkem.
Tänapäeva maailmas on palju nii-öelda rohepesu. Ehk näib nagu riigid või rikkad inimesed teeksid midagi, et meie kliimat hoida, aga tegelikult nad mõtlevad välja lahendusi, kuidas jätkata sama asja tegemist nii, et see ei oleks uute seaduste järgi illegaalne. Kõige suurem probleem on tänapäeva süsteemis. Seda saavad tõesti muuta ainult riigid. Tavainimesed saavad kaasa aidata õigete inimeste võimule valimisega ja samuti teha mõningaid väiksemaid asju, mis aitavad kliimat hoida.
Näituse eesmärk on sind harida kliimasoojenemise koha pealt ja loodetavasti aidata teha tulevikus paremaid valikuid.
Sooviksin tänada inimesi, kes aitasid kaasa näituse tegemisel:
Kõigepealt oma juhendajat Kaspar Rummi.
Oma ema, kes aitas mul fotosid lavastada ja viis mind vajalikesse kohtadesse ning andis tagasisidet fotode kohta.
Veel sooviksin tänada oma väga head sõpra Triinu-Liis Tuhklat, kes toetas mind ja andis samuti palju tagasisidet.
Korraldusliku poole pealt aitäh Tallinna 32. Keskkooli õpetajatele Maarit Jõemägi ja Jana Einard.
Soovituslik on enne teksti lugemist fotot vaadata ja ise mõelda selle tähenduse üle ning siis alles lugeda minu teksti.
Ootan ka kõigi arvamusi fotode kohta. Kui sa oled nõus jagama oma mõtteid, siis saad seda teha klikkides siia.
Head näituse kogemust!
Majanduskasv
Kapitalism – meie praegune majandussüsteem, mis hävitab Maad. Las ma selgitan. Paljudele inimestele seostub kapitalism turu ja kaubandusega ning neid peetakse kapitalismi põhitaladeks. Tegelikult olid need olemas juba tuhandeid aastaid varem. Kapitalismi põhiideeks võib pidada järjekindlat majanduslikku kasvu. Kasv iseenesest pole halb, aga kui seda tehakse ainult majanduslikul eesmärgil, hoolimata inimeste heaolust, loodusest või muudest olulistest asjadest Maal, siis see mõjub nii maailmale kui ka inimestele laastavalt. Samuti mida rohkem meie majandus kasvab, seda rohkem me tarbime oma planeeti. Me oleme juba ammu ületanud piiri kui palju me tohiks planeedilt aastas ressursse võtta ja kahjuks see kogus endiselt kasvab. Praeguses maailmas ei saa kasvu pidurdada, sest kui süsteemis kasvu enam ei toimu ja kasumid jäävad kogu aeg samaks, siis toimub majanduslangus. Meil oleks vaja uut süsteemi, mis keskenduks rohkem inimeste ja planeedi heaolule, mitte nii palju majanduslikule kasvule. Süsteemi muutmises on kõige olulisemal kohal riigid ise. Tavainimesed, kellel pole palju võimu saavad sellele kaasa aidata õigete inimeste võimule valimisega ja erinevates rahva algatatud üleskutsetes osalemisega.
Kõrgliik
Loodus saab hakkama ilma inimesteta, aga inimesed ei saa elada ilma looduseta. Me vajame õhku hingamiseks ning vett joomiseks ja toitu söömiseks. Kliimamuutusele suudab loodus kohanduda kiiremini. Paljud taime- ja loomaliigid ilmselt sureksid välja, aga nende asemele tekiksid uued ja elu Maal kestaks edasi ka peale meid. Me peame loodust hoidma: vähem kaevandama, vähem puid raiuma, vähem loomi tapma, vähem loodust reostama.
Taeva väetamine
Inimesed on juba tuhandeid aastaid erinevaid taimi kasvatanud, sealhulgas söögitaimi. Enamik ajast põllunduse avastamisest saadik on seda tehtud täiesti looduslikul viisil. Kuid viimasel ajal on hakatud kasutama väetisi, et kasvatada rohkematele inimestele toitu sama maalapi peal. See vähendab näljas olevate inimeste hulka. Väetiste kasutamine põhjustab siiski probleeme seoses kliimaga. Taimed vajavad kasvamiseks lämmastikku, mida looduses toodavad mulla sees olevad mikroorganismid. Selleks, et taimede kasvu kiirendada, sisaldavad väetised suures koguses lämmastikku. Kui taimed kasutaksid ära kogu lämmastiku, mille talunikud neile panevad, siis sellega ei olekski suurt probleemi, aga enamik talunikke ei arvuta välja täpset kogust lämmastikku, mida taimedel vaja oleks. Seetõttu panevad nad rohkem väetist, kui taimed jõuavad ära kasutada. Üle maailma kasutavad taimed ära alla poole neile antud lämmastikust. Seega osa sellest liigub põhjavette seda reostades ja teine osa pääseb õhku, kus hapnikuga kokku puutudes moodustab gaasi, mis on rahvasuus tuntud kui naerugaas (N₂O – dilämmastikoksiid). Sellel on süsihappegaasiga võrreldes 265 korda suurem potentsiaal kliimat soojendada ehk soojust maale tagasi peegeldada. Lisaks sellele tekib kasvuhoonegaase veel väetise tootmise ja transpordi käigus.
Ruumipuudus
Liha – toit, mida ainult mõnda aega tagasi peeti luksuseks. Kliimasoojenemise vaatenurgast seisneb peamine probleem liha tootmises mäletsejates (näiteks veised). Tegelikult on loomade kasvatamisega veel palju eetilisi probleeme, millele ma siinkohal kahjuks põhjalikumalt süveneda ei jõua. Mäletsejate seedesüsteem erineb inimeste omast. Seetõttu nad saavad süüa asju, mida meie ei saa. Seedimise käigus tekivad erinevad gaasid, mis väljuvad looma kehast suu või tagaotsa kaudu. Peamiselt tekib metaan (CH₄), millel on süsihappegaasist 28 korda suurem potentsiaal planeeti soojendada. Maailmas on üle miljardi mäletseja ja nad kõik väljutavad oma kehadest metaani. Veel tekib metaani loomade väljaheidete lagunemisel. Loomade kasvatamine võtab enda alla 77% maa-alast (40 miljonit ruutkilomeetrit), mida kasutatakse põllumajanduses. See protsent sisaldab põllumaid, kus loomi hoitakse ja alasid, kus loomadele toitu kasvatatakse. Ülejäänud 23% läheb taimse toidu kasvatamiseks, mis toidab meid tegelikult rohkem. Kuna loomade kasvatamine nõuab nii palju ruumi, siis osades kohtades lausa põletatakse metsasid ainult selle jaoks, et kasvatada loomi. Näiteks Amazonas põles seetõttu. Inimesed ei pea loobuma lihast oma toidulaual, aga kindlasti on vaja vähendada
liha tarbimist. Eriti just rikkamates riikides.
1 toode
Tootmisprotsessi käigus esineb mitmeid kasvuhoonegaaside tekitajaid: algmaterjalide saamine (näiteks läbi kaevandamise), transport erinevate tehaste, ladude ja lõpuks poe vahel ning tehastes tekkivad kasvuhoonegaasid. Enamus tooteid koosnevad paljudest osadest, mis tihtipeale tuuakse kokku erinevatest kohtadest. See omakorda tähendab, et vaja on veel rohkem transporti. Iga kord, kui midagi ilma kasutamata ära visatakse, lendavad prügikasti ka kõik kasvuhoonegaasid, mis läksid tootmiseks.
Tänapäeval toodetakse väga palju asju ainult ühel eesmärgil: teenida palju kasumit. Ehk need tooted pole tegelikult eluks vajalikud. Neid aitavad müüa reklaamid, mis manipuleerivad inimeste psühholoogiaga tekitades tunde, et sul on midagi vaja, kuigi tegelikult ei ole.
Lisaks vähendatakse meelega väga paljude toodete eluigasid. Näiteks enamik telefone tootvad firmad suudaksid teha telefone, mis peavad vastu mitu aastat kauem. Miks nad seda ei tee? Sest see tooks neile vähem raha sisse. Telefone ostetaks harvemini. Kasum oleks väiksem.
Enne uue asja ostmist tuleks alati üle mõelda, kas sul seda päriselt ikka vaja on.Peegeldus
Rikkamates riikides visatakse toitu palju ära. Kodus võib see ette tulla siis, kui on ostetud liiga palju toitu ja kõike ei jõuta ära tarbida. Söögikohtades siis, kui sööke üle jääb. Osa toidust läheb kaduma juba tootmisliinidel. Toidu ära viskamisega koos lähevad prügikasti ka kõik kasvuhoonegaasid, mis tekkisid tootmisel. Kõdunemisel tekivad veel mitmed kasvuhoonegaasid. Peamiselt metaan, millel on süsihappegaasist 28 korda suurem potentsiaal planeeti soojendada. 24% toidu kasvuhoonegaasidest tuleb ära visatud toidust. See on 6% kõikidest kasvuhoonegaasidest, mida inimesed tekitavad.
Kui sa ostad koju süüa, siis proovi osta nii palju, kui sa suudad ise tarbida.
Kunstvajadus
Kiirmood – ärimudel, mille käigus toodetakse hetkel kõige trendikamaid riideid nii odavalt kui võimalik. Kiirmoekettideks on näiteks H&M ning Zara. Nad loovad pidevalt ise uusi trende. Seejärel kasutavad reklaame, et tekitada inimestes tunde, et kui nad ei oma kõige uuemaid riideid, siis nad pole stiilsed. See mängib inimeste psühholoogiaga ja on kahjuks efektiivne. Firmad saavad sellest palju tulu, aga inimeste heaolu rohkem kahju. Näiteks võib inimene tunda ennast ebakindlalt, kui ta ei oma kõige trendikamaid riideid.
Riietega on samamoodi nagu paljude teiste toodetega. Nende eluiga vähendatakse meelega. Kasum. Sellele aitab kaasa veel pidev uute trendide loomine, mis toob inimesed poodidesse ka siis, kui neil tegelikult pole vaja uusi riideid. Paljud inimesed omavad rohkem riideid, kui neil on vaja. Selle eest vastutavad suurel määral kiirmoeketid, mis loovad iga lühikese aja tagant uusi trende. Kui on vaja uusi riideid, siis võiks kiigata vahetevahel kasutatud riiete poodidesse. Sealt küll ei pruugi leida kõike vajalikku, aga siiski on seal suur valik riideid. Lisaks vähendab see sinu tarbimist, sest seal on juba kasutatud riided, mida ei olnud vaja uuesti toota. Nendest on võimalik leida rohkem erinevaid riideid, sest need ei ole mõjutatud erinevatest trendidest.
Tuleviku fossiilid
Kõige suurem osa kliimasoojenemises on fossiilsetel kütustel. Täpsemalt nende põletamisel elektri tootmiseks. Enamus elektrit tuleb läbi fossiilsete kütuste, sest see on kõige efektiivsem viis tootmiseks ja seda saab teha ükskõik mis ajal, ükskõik kus. Lisaks sellele saastab nende põletamine õhku. Õhusaaste läbi on surnud rohkem inimesi, kui näiteks tuumaenergia tõttu ja see arv jätkab kasvamist. Üks viis fossiilsete kütuste kasutamist vähendada on panna süsinikule hind. Ehk iga firma või riik, mis toodab kasvuhoonegaase peab selle eest maksma.
Kui kliima piisavalt soojeneb tuleb tihemini ette looduskatastroofe nagu metsatulekahjud või hiidlained. Veel tõuseb veetase, sest poolustel sulavad jääkilbid. Ilmastik muutub rohkem ettearvamatuks.
Varjukülg
Taastuvenergiat kujutatakse tihtipeale kui päästeinglit elektri tootmises. Kuid sellel on varjukülg: tuulikute ja päikesepaneelide tootmine nõuab palju väärismetalle. Metallide kaevandamine hävitab loodust ja toodab kasvuhoonegaase seni kuni pole süsinikuneutraalseid lahendusi kaevandamsieks. Siin on veel üks probleem. Kuidas hoida elektrit sel ajal, kui tuul ei puhu või päike ei paista? Selleks oleks vaja akusid. Esiteks, meil pole olemas nii suuri akusid, et hoida elektrit suurte linnade jaoks. Teiseks, nõuavad akud väärismetalle. Seega läheks miljardites tonnides metalle, et toota sama palju elektrit, kui praegu on üle maailma kasutuses. Leidub veel üks murekoht. Kui me lähme edasi sama majandussüsteemiga, siis see tähendaks, et nõudlus elektri järele jätkab kasvamist, mis tähendab, et oleks vaja veel taastuvenergia allikaid, mis omakorda tähendab, et on vaja rohkem väärismetalle, mis omakorda tähendab, et hävitatakse edasi meie planeeti väärismetalle kaevandades.
Lahendusi on siin mitmeid, aga kõige parem viis oleks üle maailma elektri tarbimist vähendada ja minna üle taastuvenergiale. Seda oleks palju kergem teha, kui meie majandus ei keskenduks sihikindlalt majanduslikule kasvule.
Parasiidid
Enamik sõiduvahendeid toodavad kasvuhoonegaase. Näiteks sisepõlemismootoriga autod toodavad sõitmisel süsihappegaasi kütust põletades. Sellele lisanduvad veel kõik gaasid, mis olid vajalikud auto tootmiseks. Elektriautod ei tooda otseselt sõitmisel kasvuhoonegaase, aga kui elekter on tulnud näiteks fossiilsetest kütustest, siis toodab elektriauto ikkagi kaudselt kasvuhoonegaase. Aga elektriautodega on veel üks suurem probleem. Nende jaoks on vaja akusid. Neid tehakse väärismetallidest, mida tuleb kaevandada. Seega siin tekib samasugune probleem nagu taastuvenergia juures. Jah, meil on vaja elektriautosid, aga eelkõige on meil vaja vähendada autode hulka maailmas ja nõudlust autode järgi. Veel on olemas biokütused, mis on paremad kui praegu kasutusel olevad fossiilsed kütused, aga need on alles arendusjärgus ja kallimad. Teoorias peaks saama neid kütuseid tulevikus kasutada hetkel käigus olevates autodes.
Kuidas iganes kütuste probleem lahendatakse, siis kõige olulisem on ikkagi vähendada autode hulka maailmas.
